09.06.2006: RESERV

Mu nari ülemise osa alumisel küljel kirjutab selgelt: "DMB 09.06.2006 srs Andresen" ehk meid on arvatud reservi.
Mida ma oskan öelda, oli palju passimist (11 kuust umbes 7 kuud), oli palju niisama piiderdamist, oli igav, oli huvitav aga mis kõik see olulisem - on mida meenutada. Nalja sai kõvasti, seltskond oli viimasepeal, tõesti - parim võimalik ilmselt. Palju uusi tutvusi.
Tervitaks kõiki kamraade, eriti tooks välja n-srs Klaari ja n-srs Ojamaa, kes lähevad reservi 13.06.2006. Nimelt puhkavad nad hetkel KUPi kartsas. Lugu järgmine:
Istusid tüübid neljapäeva õhtul sees, ilge õllelemb tuli peale. Otsustasid üle aia tooma minna. Läksidki üle aia, ostis miski tüüp neile siis seal õlled ja tulid nendega ka üle aia tagasi, kuid julgus tegi nad tähelepanematuks. Nimelt ei näinud nad pataljoni korrapidajat mööda territooriumi ringi trampimas. Nii kui nad nurga tagant välja hüppasid vaatas vastu pati korrapidaja kes sihtis neid laetud relvaga, arvates, et tegu sissetunginud tsiviilidega. Käskis nad pikali maha ja mehed eskorditi sisse. Kiirmenetluse tulemusena maksimaalne karistus allohvitserile ehk 5 päeva kartsa. Teadke Klaar ja Ojamaa: Meie jaoks olete te kangelased!
Igatahes, Kaitseväes olla ei ole nii hea kui pärast seda meenutada.
Käige ära, vaadake ise järele.
Ootan juba esimest ÜSP DMB 09.06.06 kokkutulekut...

09.06.2006: The Untold Stories ehk lood millest maksumaksjat on senini säästetud

Mikk
Kevadtorm on läbi, reserv on ukse ees ja räägime nüüd kõik ausalt ära nagu kord ja kohus.
Apirant kommukatelgis
Vot see on legendaarne lugu Tagalast. Nimelt seisis kaitseväes Husqvarna suppertsikkel niisama kommuka telgi ees. Härra aspirant otsustas, et peab ka tsikkli ära proovima, lõi siis maska käima ja istus raudratsu selga. Naljatas, et sõidab sellega kommukatelki, asi oli niikaua naljaks kui onu kaasi põhja vajutas ja raudne loom tuhatnelja koos aspirandihärraga reaalselt telki sisse sõitis. Põrkus teine vastu telgi korstent ja lõi telgi ümber koos tsikliga. Telk ähvardas küll põlema minna, aga mehed ümberringi olid naerust kõverad ja seega teovõimetud. Samas meie vilunud kommutaatoriäss oli nii pühendunud tööle, et jätkas kokku langenud telgis ühenduste loomist. Lõpuks siiski suudeti ahi maha jahutada ja põlema ei läinud. Õnn see, et härra ei sõitnud telgis olevatele inimestele otsa. Peale õnnetust, kui härra aspirant kellelegi helistas kostus sealt kõigepealt "vrõnn-vrõnn" :)
"Kood marutaudis rebane, kood marutaudis rebane!"
Kood tähendas raadiomeeste jaoks, et reservohvitserid on operatiivkorrapidajatena puldis. Mehed tegelikult väga asjalikud ja viisakad, isegi paremad kui kaader ise, aga tegijal ikka juhtub. Siin paar lugu.
Virgatsite jaoks tähendas kood ainult hirmu. Juhtus selline lugu kord, et aeti virgats TOKi (miski op info kogumise koht on, üks masin) ja anti korraldus "Vaadake kas Showmees magab". Virgats jookseb elu eest läbi laagri, leiab telgi ja küsib siis Showmehelt, et kas too magab. "Ei maga, mis siis?". "Oot ma kohe uurin.." ja virgats jookseb tagasi TOKi. "Ei maga, mis siis?", "Kutsuge ta siia.." on vastuseks ja virgats tulistab jälle tuhatnelja uuesti tagasi, et kutsuda Showmees kohale. Selle asemel, et korraga lugu ära rääkida, lasti ikka aeg-ajalt seltsimeestel virgatsitel tühja joosta. Päris hea.
2 virgatsit saavad öösel metsas kokku: "Mis sa siin teed?", "Aga sina?". Tuleb välja, et sama infot edastama saadetud 2 meest. Millise mõttega?
Tavaline polnud ka see kui Brigaadi saadeti virgats dokumente viima ja 5 minsa peale jooksupoisi lahkumist avastatakse, et "oih, selle oleks võinud ka saata". Nii kui virgats tagasi sai, anti uus pakk pihku ja tuld taas brigaadi. Brigaadi oli 12 km ja kui tsikkel katki oli siis sõitis üks mees seda vahet jalgrattaga. Tuli mehel ükspäev kilometraasi ligi 100km.
Sidepataljoni autopark
Autopark on meil omaette teema. Autod lagunevad nagu kurat, ei saa rännakut mööda kus mõni auto otsi ei annaks. Ime kah, sest töölised on sellised nagu nad on - hommikul läheb kapoti alla magama ja õhtul tiritakse ta sealt välja. Mõni üksik asjalik siiski on. KUPi autopark on väga korras.
Meil taas oli 1 tsikkel katki enne KevadTormi, arvake ära kas see võetigi katkisena kaasa, et logistika selle seal korda teeks sest oma autopark ei saa või ei taha?
Sõjaaja kompaniiülem Sõumees
Müstiline mees, isegi Kaitseväes liiga kummaline. Võitluskunstide suur fänn. Võitles puudega jne. KUPi esimese hommikuvõimlemise viis tema läbi, see nägi rohkem klounaadina välja. Tagusime erinevail viisil käte ja jalgadega õhku, keksisime edasi tagasi, aga mees ise oli rahul - mis ongi ju oluline! Samuti oli tegu nii kõva jutumehega, et keegi teda telki võtta ei tahtnud, nõnda juhtuski, et härra Kompaniiülem magas esimesed päevad Kevadtormist lihtsalt kuuse all. Õnneks virgats ei sõitnud teda otsides temast tsikliga üle. Selline mees.
Tuleb ka meelde ta üks kuldsetest ütelustest: "Shakira mulle meeldib... isamaaline tädi!".
Staabikaitse
Vot need olid tõsiselt vinged sellid. SK oli komplekteeritud KUPi võitlejatest. Esimese päevaga raiskasid nad ära 10l piiritust (umbes 40 mehe peale), rohkem ei antud kaa neile. Ilmselgelt mehed puhastasid piiritust gaasimaski söefiltriga ja jõid, tunnistuseks ka video peidus meil. Meiegi omad proovisid juua, ükskõik kui palju nad mahlakontsentraati ei pannud ei olevat see ikka joodav olnud. Lisaks sellele tegid nad AK4-dega odaviset, jääb maasse kinni küll. Laskemoona raiskamiseks ehitati kombineeritud lõhkekehasid ja lihtsalt topiti vintraud mulda ning lasti salv tühjaks. Mõni isevalmistatud lõhkekega oli suhteliselt võimas ja paiskas suht palju pinnast laiali. Tegid videosid, väga kõva video oli nn "vaenlase" (Scoutsi) tabamine postil ja tema kõrvaldamine vibuga. Muuseas KUPi võitlejad olid kõige tuleohtlikumad - 3 meest suutis ennast otsustavalt ära põletada piiritusega mängides.
Au ja kiitus neile, kino nad oskasid teha!
Alkoholimaias
Tervitused 6-le Kaitseliidu Tartu maleva, 9-le A-kompanii võitlejale kes ennast metsas täiesti täis tõmbasid ning seejuures Sõjaväe Politseile vahele jäid. Ja veel tüüp Viru4-ndast puhus välja 0,54 promilli, oluline pole jooveaste vaid jutt mida mees ajas: "No mulle tulid vastu noormees ja neiu, käes oli viinapudel. Pakkusid juua, võtsin 2 lonksu, kutt läks koju ja otsustasin neiu ka koju saata". Tegi ta seda muidugi paukmoona ja täisvarustusega (relv jne). Tuus.
Ärandaja
Üks KUPi võitleja sai 2 ärandamisega toime. Esimesel korral tsikkel ja teisel WV Iltis. Ülemused ei viitsinud jamada paberimajanduse ja politseiga. Karistuseks lähetati ta meile musta töö peale :D
Kokkuvõte
Kevadtorm on suur magamine, kino, mõne jaoks ka joomine. Üht võib öelda - joomine, sõidukite lõhkumine, paugutamine jne käib kõik SINU raha eest HEA MAKSUMAKSJA!

05.06.2006: Pass, pass..

Passime niisama pataljonis, ootame reservi ja nii kaua kui pole reservi, pole ka lubatud senirääkimata lugude rubriiki - kes teab, muidu äkki ei lastagi tulema.
1,5 giga piltide seast tuleb pilt ka juurde valida.
Okas, Falki propagandat kuulama!

25.05.2006: ENDEX

Mikk
ENDEX ehk End Of Excersise anti raadioeetrisse täpselt 251438 MAI 06. Kevadtorm on ametlikult läbi.
Täna oli viimane rünnakuharjutus. Reservohvitserid istusid meie BW-s ja korraldasid sõda, said hästi hakkama ja meid polnud vajagi raadiovalvesse. Seega passisime lihtsalt kella 0500 hommikust kuni 1515ni masina lähedal põõsas, ajasime möla, sõime ja ajasime veel möla. Mõtetu teema. Samas leidsime laheda sildi võsast, täiendasime seda ja tegime päevapildi ära.
Ilge kass on peal tegelikult, niimoodi pedereeritakse nüüd, et vähe pole. Vähe sellest, et raadiovalve jätkub kuigi brigaad on näiteks ametlikult selle ära lõpetanud, saame kodumaile alles laupäeval miski kuradi rivistuse pärast. Miski pkozuhha Laiuse linnuses. Kusjuures ülejäänud sidepati vennad, kes on teistes allüksustest, lahkuvad teadupärast homme. Ma ei tea keda siin peksma peab selle eest, et 21JVP siderühm tuleb alles siis meelde kui on vaja kuhugi tanki lükata.
Tegelikult mulle ei meeldi kui täiskasvanud mehed vinguvad, aga asjad mille tagapõhjast aru ei saa, ajavad lihtsalt keema natuke.

Tagasivaade toimunule
Ohjaa, tegelikult on Kevadtorm omamoodi uus kogemus st kõik on uus. Väljaõpe on üks asi ja kevadtormil nõutakse hoopis midagi muud. Nalja sai tegelikult ju kõvasti, samas mõtetut passimist oli väga palju. Vahepeal pidin mina kui jaoülem käima telgis meeste külge keeramas, et neil veri seisma ei jääks ja pärast mõni kehaosa enam ei töötaks. Lamatised vms. Sideväelasena on asi veel eriti mõtetu, jalaväelased madistasid kenasti ringi, actionit oli palju. Siit moraal: mine jalaväkke. Sideväelastele oli laskemoon ja kompensaatorid välja kirjutatud aga kätte ei antud, huvitav mis neist sai.
Sidepati masinavärk lagunes igast otsast, mis juba lagunenuna siia ei toodud, see lagunes siin. Õnneks erinevalt meie autopargist oli Logistikapataljon oma ülesannete kõrgusel.
Kuivtoidupakk oli iga päev samasugune.
Üldiselt tunnen kaasa võitlejatele kes jäid enne KTi haigeks ja ei saanud ajateenistuse kulminatsioonist osa võtta. Tänu heale seltskonnale oli asi suht talutav, muidu oleks lihtsalt igavusse surnud.

Läksin telefonist päevapilti ära tõstma, fotokas ununes maha, seega tegime telefoniga.

Ärgem unustagem, et tulemas veel lood, mida veel ei kannata avaldada, aga patti jõudes küll!

Tsau-pakaa, lähen "hooldan varustust" ja võitlen kassiga.

24.05.2006: Lõpp on lähedal

Jah, kino hakkab vaikselt läbi saama. Homme kell 15:00 on ametlikult sõjategevuse lõpp. Hetkel juhime vaenlase ees 4:1, ärge küsige kuidas skoori loetakse.
Vastupidiselt eilsele pole täna veel absoluutselt mitte midagi huvitavat teinud. Magasin kenasti kella 12:00ni, edu seegi.
Toodi poest vürtse ning eilne kalasaak küpsetati valmis. Tuli väga hea roog, kahjuks oli suid palju ja sai vaid maitse suhu. Loodame, et rühmaülem tuleb uue kalaga.
Kodumaile ehk Tallinna kanti saab alles laupäeval, sest siderühm surutakse lõpu-pokozuhale (jälle meie tankis, tuleme ainult siis meelde kui on side maas või on vaja kuhugi tanki saata). Ilmselt tuleb vähemalt laupäeva õhtust esmaspäeva õhtuni väljalubamistäht ehk maakeeli linnaluba. Nädal varustust hooldada ja reserv ongi kohal.

Ühte ma luban, kui Kevadtorm saab läbi, panen kirja blogisse lood, mida hetkel veel rääkida ei saa, sest kellelegi ei pruugi meeldida.

Otsin tegevust... ja päevapilti...

23.05.2006: Näkkas!

Mikk
Kes kuida "näkkas" tõlgendab. Antud juhul ei näkanud mitte neidudega, vaid kalaga.
Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et päev oli nagu päev ikka, hommik nagu hommik ikka. Ainult, et pealelõunal avastasin, et tagalal on spinning varuks olemas. Otsustasin välja kaubelda väikese kalapüügi. Seda saigi, läksime rühmaülemaga väikese järve äärde kala püüdma. Järv oli meie staabi kuttide poolt kullaauguks räägitud - eile saadud 8 haugi. Et asi ka täiesti seaduspärane oleks, ostsime interneedusest endale kalastusloa. Püük võis alata.
Esialgu tiksusime tükk aega tühja, mitte midagi. Ei hüpanud kala ega midagi. Olnud juba pool tundi ära vahetasime positsiooni ja ennäe - rühmaülema landi külge hakkas esimene haugipoeg. Kuna tegu oli alamõõdulisega, lasime ta vette tagasi. Püüdsin siis minagi sutsu ja kargas külge juba teine haug. Alakaaluline, peale ebaõnnega leppimist lasime, nagu õiged mehed kunagi, sellegi vette tagasi. Ei läinud enam kaua kui rühmaülemal õnnestus püüda kinni vähe suurem kala, mis oli piisavalt suur, et laagrisse ära tassida. Kala leidis oma otsa rühmaülema tugeva rusikalöögiga. Kaua enam püüda ei saanudki, sest teenistuskohustused ootasid täitmist.
Laagrisse jõudes tuli aga käised üles käärida ja asuda tarbimiskõlbulikku mürast eraldama ehk fileerima. Võtsin oma uhke noa, kõht lahti, sisikond välja, soomused maha, filee tükkideks ja soola sisse. Siiani seisab soolas, sest pole otsustanud kuidas me seda nüüd kõige paremini küpsetada saaks.
Igatahes, kalapüük oli viimasepeal.
Väljas taob äikest, raadiomeeste õnneks tähendab see raadiovaikust ehk ei pea TOKis raadiovalves istuma.
Päev jälle õhtas, täna hakkab taas sõda peale. Seekord rünnakulahingud. Vinge, raadioeetris ei saa enam minutitki vaikust.

Tuli eilsest meelde selline ütelus:
"Ooot, kas see on see mees, kes rindel läheb kohe lähivõitlusse ja siis ütleb, et kas tahad tunda minu 37 nr saabast oma perses?"

Võitsin 3ndal katsel rühmaülemat betanques. Yes!

Päevapilt: Kalapüük kaitseväe moodi, paljud küll siin soovitasid panna üles pilte kala puhastamisest, aga kellele need soolikapildid ikka meeldiks. Seega midagi normaalsemat.

22.05.2006: Tagala

Mikk
Hei kõik suured ja väikesed blogisõbrad, täna on esmaspäev ja 22.05.2006. Väga vähe on reservini, enamusel tuju laes, teistel aga väga kopp ees. Aga mitte sellest ei taha ma täna rääkida. Hoopis Tagala tuultest teeme juttu.
Veetsin pealelõuna Tagalas. Kuna täna pidin sauna ajast raadiovaikust kuulama siis saadeti mind pealelõunaks Tagalasse pesema. Oligi uhke veekotike sooja veega puu otsa riputatud ja pesu võis alata. Ega mehed polnud viitsinud duššikabiini teha, seega varjas kogu üritust vaid paar puulehte ja telk. Ütleme nii, et see on ka ükskõik - häbeneda pole midagi. Pestud, kustud, kammitud ootasin transporti, mis ei tahtnud ega tahtnud tulla. Egas midagi, tilkusin niisama, jõin kohvi ja kuulasin kõlakaid meie tagala võitlejatelt ning edastasin Põhijuhtimise kõlakad tagalasse.
Auto tuli lõpuks, autojuht tahtis kohalikku poodi minna, ega mulgi selle vastu midagi polnud. Teised läksid sisse ja mina jäin välja 4-ja relva valvama, ei saanud teisi ju päris ripakile jätta. Pood nagu külapood ikka, ehitatud 2 kordse maja 1 korruse korterisse. Ootasin seal siis kamraade. Poe kõrval asuvast korterist astus välja pisike poiss, otsaesine täiesti lõhki. Pani mõtlema, et mis teema on, aga kui ta hakkas oma ühte tibatillukest rulluisku jalga tõmbama, kadusid kõik küsimused peast. Varsti tuli ka teine tüüp, ilmselt ta vend, ja tõmbas teise rulluisu jalga. Nii nad siis seal sõitsid ringi, mõlemal üks rulluisk ja teises jalas kulunud botas. Vanust võis olla 3-4 ringis. Väga, väga karm vaatepilt oli, vaevu-vaevu püsisid püsti, kogu aeg tundus, et nüüd kukutakse mõni uus koht puruks. Ise nad nautisid sõitu täiel rinnal. Tulid lõpuks tüübid uurima meie relvi, vaatasid ja uurisid, puutuda ei julenud - õige kah, pole mänguasi. Küsisid igasuguseid küsimusi, seletasin neile kogu AK4ja hingeelu ära, poisid kuulasid suu ammuli. Hiljem liitus veel 2 kutti, üks neist oli ilmatuma suurte lokkidega lahe sell (u 6 a). Näitas siis sõrmedega rulluisupoiste peale ja ütles "Hahaaa, kiilakad". Kostsin: "Kaitseväes aetakse kõigil juuksed maha". Oleks te vaid näinud poisi kohkunud nägu ja suuri silmi. Kadus igasugune jututuju. Sama vend ennist üritas ka relvi näppida, ma ütlesin viisakalt, et pole mänguasi, käed topiti risti rinnale ning kõlas vastus, konkreetne ja selge: "Ma tean, ma olen juba suur poiss". Hakkasin naerma muidugi, see ilme, see viis kuidas ta ütles, no mitte ei saanud naeru kinni pidada.
Väike taksikoer tilpnes ringi, kõik lapsed loksutasid seda siis edasi tagasi ja tirisid kõrvadest, väntsutasid nagu grillvorsti pannil. Kükitasin maha, et koerale heatahtliku muljet jätta, tuligi teine ligi rõõmsalt. Distantsil 30 cm aga paljastas omad hambad ja hakkas urisema. Normaalne.
Järgmisena tulid miskid neiud rolleriga meile esinema. Vanust maksimum 14, aga ära mukitud nagu miljonärist pensionäridel tavaks. Igatahes, ajasid oma übermasinaga poe ette. Kangutasid tükk aega kiivreid peast, tagaistuja saigi ära ning aitas siis ka eesistujal, kes ilmselt oli meie nägemisest nii ähmi täis, et unustas kuidas see peast käib. Siis läks tagaistuja poodi, trampis poe ühest otsast kiirel sammul teise ja tagasi, astus poest välja, kapsas rollerile - läinud nad olidki.
Lõpuks astusid kaasvõitlejad oma 2 suure kilekotiga (grillvorstid, piim jne.. otseloomulikult taara raha eest) poest välja ja sõit pidi viima tagalasse. Siiski tuli üks vahepeatus veel, mindi teise poodi lehti ostma.
Sõiduk peatus majade vahel ja lükkasin tagumise luugi lahti - oh imet, mulle vaatas seal otsa 6 suurt silmapaari ja samapalju ammuli suid. Hüppasin hooga maha ja jäin taas relvi valvama koos oma 6-e uue sõbraga. Üks julgem kutt küsis siis, et kuidas me auto peale saame? Enne kui jõudsin seletama hakata, olid 2 meest juba sõidukil istuva kaasvõitleja külje alla pugenud. Ruumi oli veel ühele, hakkaski väikemees kohta täitma kui juba teine teda särgist alla tiris ja kriiskas "Miiiinnaaaaa... minaaaa...". Kuidagi siiski õnnestus selgeks teha, et kui keegi maha tuleb, saab keegi teine veel proovida. Üks teatas veel rõõmsalt, et "Ma lähen vaatan juhi ruumi", enne kui taas jõudsin midagi kosta oli tüüp juba peatpidi kabiinis, keelasin tal täielikult siseneda, mille peale ta teatas, et tal on lubatud isegi seda roolida. Ilmselt oli see siis kui press käis, ikka on kaval lastest pilti teha, sest on 2 asja mille pildistamisel ei saa üldiselt vääratada: laste ja päikeseloojangu pildistamine. Mõlemad ju nii nummikad. Igatahes loo moraal: 6 põngerjat vallutab sõiduki sama kiiresti kui 6 eriüksuslast, ainuke vahe on see, et viimased ei tiri igat kangi ja ei vajuta kõiki nuppe korraga.
Igatahes oli väga huumorit pakkuv seletada lastele AK4ja ja Volvo isikkoosseisu auto hingeelu. Tuus.
Päevapilt: Tegin ka pilti, pildistasin relvade taustal poes juttu ajavad kohalikku pensionäri, kutti oma 1-e rulluisuga relvade kõrval poosetamas jpm. Ainuke viga see, et need on kõik tavalisele "old-school" filmile tehtud. Pildil on see asi, mille sees pildid nüüd siis on. Vaadake siis sinna sisse - pommikindel Sears TLS aastavahemikust 69-73. (..kui leian parema pildi, asendan selle vähe päevateemaga haakuvaga)

21.05.2006: Oot, et kas mehed ongi sead?

Mikk
Jah, täna saime sellele selget kinnitust. Meid lükati konkreetselt lauta ära. Tegelikult, seoses vaenlase aktiivse tegevusega, pidime asukohta vahetama ja meie üksuse paiknemisalaks sai "nõuka" ajast meie pinnale maha jäätud, arhitektuuri suursaavutuste hulka kuuluva laudaga. Minu meelest parim koht siiani, autod sai kenasti sisse ajada, ei pidanud maskeerima ega midagi. Staabi autod paigutati kenasti heinapallide vahele ning enamus ei jätnud kasutamata võimalust magada, kõva maa asemel, pehmes heinas.
Tegevus: radistid ja operatiivkorrapidaja kuulasid raadioeetrist uudiseid lahingutandrilt ning kirjutasid nii palju üles kui käsi kandis. Ülejäänud seltskond kannatas paukmoona rahe all või vaatas Eurovisiooni kordust televisioonist (jah, meil on meestel kaasaskantav televisioon). Teised võtsid kevadist päikest oma valgele ihule, kes aga julges proovida, see mängis rühmaülemaga betanquet (õigekiri ilmselt jama, parandage mind), väiksem seltskond tagus lauda pööningul kaarte.
Täna on tunduvalt pingevabam kuigi enamus raadiosidet magas seose hommikuse hüppega ainult 2-3h öösel, pole viga, said metsa all lisa põõnata, seda muidugi kuni vihma hakkas magamiskotti sadama.
Nagu aru olete saanud, oleme taas üle pika aja kõikvõimsa Interneti levialas.
"Chill" (popp ja noortepärane väljend), reservini 7 + 6 päeva ehk 13 päeva.
Päevapilt: Betanque.

Muide, täna tuli taas kokku kuulus TATT - Toome & Andresen Toilet Team. Vanade heade SIEKi aegade parimad peldikumeistrid tegid taas üle pika aja ühe suurepärase välikäimla. Tegemist juubelipeldikuga, ilmselt miski 5-s või nii, sai ka kommetekohaselt tähistatud meeskonna märgisega.

20.05.2006: Lühike jutt

Mikk
Olenemata sellest, et väljas on suur sõda, valitseb raadioeetri vaikus. Raadiolainete asemel on õhus tunda reservi lähenemist - kõik lasevad kõiki üle ja kõik karjuvad kõigi peale. Ebaõnn.
Tegin palkmaja varemetesse lihtsa pesunurga ja pesin ennast pea-laest jala-tallani puhtaks. Nüüd olengi puhas poiss, pattudest vaba.
Päevapilt: Ei teinud taas pilti, ehk leian hiljem midagi päeva iseloomustavat

19.05.2006: Kukekomm

Mikk
Päeva suursündmus oli kukekommi valmistamine telgi ahjul. Nägi see välja nõnda, et panime kogu oma varutud suhkru ühte kruusi kokku, tilk vett ja ahju peale kõrvetama. Kui segu kuldpruuniks tõmbus, valasime selle veepudelisse, et see jahtuks ja ühtlasi söödava vormi (tükki) võtaks. Tuli päris hea - 3ndal katsel, enne saime ainult tohutult kärsahaisu, suitsu ja kõrbenud suhkrut. Üldiselt oli pull ettevõtmine.
Muu osa ajast magasime ja passisime korda mööda raadiovalves, sõime kuivtoitu.
2 õnnelikku võitlejat on rindel retransleerimas ehk levi ulatust pikendamas. Elavad 36 tundi omas väikeses Volvos ja jagavad põlvepikkustele poistele autogramme :)
Peldik ajab ka üle.
Päevapilt: Need ajad on möödas - nüüd on ainult mees ja tema kuivtoidu pakk. Juba 4ndat päeva toitume täpselt sama sisuga kuivtoidu pakist. Sisuks on: 2 kiir kartuliputru, 2 kiir herkulaputru (söödavad), 1 kanafilee konserv, 1 kanamaksa pasteet, 1 makaronid hakklihaga (söömiseks kõlbmatu, vähemalt rahuajal), 4 suhkrut, 2 teed, 1 kohvi, 1 pakk orbitit, 1 pakk Eesti Kreekeri küpsiseid, 2 väikest moosi (ilmselt lõpmatu säilivusajaga, aga söödavad), šokolaad (kahjuks Läti oma), Corny (müsliamps - metsas kõva hitt, staabi "täiskasvanud" huumoriga mehed kutsuvad seda Horny-ks) ja tõsine megahitt "Kukevahvel". See on päevane toidunorm, veab siis saab jao peale paar leiba ja saia kaa. Parim on süüa asju segamini, näiteks kartulipuder ja kanakonserv panna ühte patta. Head isu kõigile kaasvõitlejatele!

18.05.2006: Kopp ees, ei saa mööda?

Mikk
Täna sain esimest korda aru, et kopp on ees ja hakkan ära vajuma. Väga õel olin kaasvõitlejate vastu, see pole minu moodi. Ilmselt on see vähese vähese viina viga. Minu puhul on see pigem pillimängu puudusest, oleks pidanud ikka miski odava aukustilise basskitarri kaasa ostma, saanuks katusele kogunuid pingeid maha laadida. Lahendusena kuulasin vana head RHCP-d (ei jõua kontserti ära oodata), mott tõusis oluliselt.
Tõmbasime siiski ühe täispika antenni püsti ja tegime niisama mõtetusi. Virgatsid on väga õnnelikud, nii õnnelikud, et naer kostab üle laagri, et ei pea olema kommukavalves.
Ka tõde, et kui ise ei tee, läheb kõik pekki (st pole tulemusega rahul), sai täna selget kinnitust.
Päevapilt: lasen üle st unustasin teha pilti või polnud tegelikult isegi aega (uudisena meie laagris)